Eesti viipekeele B2 koolituse õppekava

Eesti viipekeele B2 koolituse õppekava annab ülevaate edasijõudnutele mõeldud viipekeeleõppest THINK Eesti koolituskeskuses. Koolitus sobib õppijatele, kes on omandanud varasemad tasemed A1–B1 ning soovivad arendada viipekeeleoskust iseseisva keelekasutaja tasemele, et suhelda kuulmispuudega ja kõnevõimetute inimestega vabamalt ja täpsemalt.

KURSUSE ÕPPEKAVA MTÜ THINK EESTI KOOLITUSKESKUS
NIMI	Eesti viipekeele koolitus tasemele B2
MAHT JA KESTVUS	40 kontakttundi a´45 min; lisaks 20 tundi iseseisvat tööd (töö kirjandusega, töö viipevaraga ja fraasidega; viipekeelsete tekstidega; viipetekstide analüüs, oma viiplemisest videote tegemine). Õpe toimub 2 korda nädalas, korraga 2 tundi. Kursuse lõpul antakse tunnistus B2-taseme eduka läbimise kohta.
ÕPPEKEELED	Eesti viipekeel, eesti keel
SIHTGRUPP JA EESMÄRGID	Sihtgrupiks on eeskätt sotsiaaltöö ning meditsiini valdkonnas töötavad inimesed, kes vajavad viipekeele oskust piisavalt heal tasemel suhtlemaks kuulmispuudega või kõnevõimetute inimestega otse, ilma tõlgi vahenduseta. Samuti on oodatud kurdi inimese lähedased, sõbrad ja lihtsalt huvilised, kes on saavutanud B1-taseme ning soovivad õpinguid jätkata. Kursusele on oodatud ka vaegkuuljad ja kurdid, kelle viipekeeleoskus vajab lihvimist ja viiped rikastamist ning kaasajastamist. Tegemist on edasijõudnute kursusega, kus toimub eelmistel tasemetel õpitud eesti viipekeele kinnistav omandamine ning oskuste lihvimine. Eesmärgiks on viipekeeleoskus kõrgtasemel.
NÕUDED OSALEMISEKS ÕPPETÖÖS	Vajalik on eelnevalt läbida MTÜ THINK eesti viipekeele koolitused eelmistele tasemetele (A1.-B1). Need võivad olla läbitud ka mujal. Samuti võivad õppima tulla autodidaktid, kes on omandanud viipekeele piisaval tasemel iseõppimise teel. Nõutava keeletaseme olemasolu tuvastatakse õpetaja poolt vestluse käigus.
SISU KIRJELDUS	Toimub viipekeele süvendatud omandamine ning eelnevalt õpitu kinnistamine detailideni. Teemad: töö, elukutsed, pere, kodu, hobid, kultuur ja kultuurisündmused, ajalugu, loodus ja loodusnähtused, inimese keha ja tervis, mõtted, tunded, psühholoogia. Igal kursusel toimub vähemalt 1 kohtumiskord (mahuga vähemalt 2 tundi) klassiruumist väljaspool, mil koos õpetajaga külastatakse mõnda üritust või muuseumi, nt Viipekeelekohvik, Tallinna loomaaed, Kumu, Tervishoiumuuseum, Loodusmuuseum, Vabamu jts). Võimalusel külastatakse kurtide klubi, samuti korraldatakse teatri või kino ühiskülastusi, kui etendub/linastub kurtidest kõnelev lavastus või film. Vabaõhutunni eesmärkideks on pakkuda õppuritele vaheldust traditsioonilisest õppetööst, ühtlasi harjutada ja kinnistada konkreetse kitsama valdkonna viipeid. Kuna viipekeel on ikooniline keel (tähistatav on seotud tähistajaga), on võimalus näidata viibetega seotud objekte olulisema tähtsusega kui tavaliste võõrkeeleõpingute puhul. Loodusmuuseumis õpitakse objektide vaatlemise teel ja õpetaja näidete varal viipekeeles taimi, loomi, putukaid, puid, seeni jne. Tervishoiumuuseumis on sama inimkehaga seonduvas.
ÕPIVÄLJUNDID (Tulemus kursuse lõpuks)	B2 on Euroopa keeleõppe raamdokumendi mõistes iseseisva keelekasutaja tase. Õpilane peab kursuse lõpul olema võimeline: • mõistma keerukamate viipekeelsete tekstide põhisisu ja olulisi üksikasju; • suhtlema viipekeeles suhteliselt vabalt ja spontaanselt; • osalema aruteludes ja põhjendama oma seisukohti; • esitama oma arvamust, põhjendama seda ning tooma näiteid; • mõistma üldjoontes ka autentset viipekeelt ja erinevaid suhtlusolukordi; Tundma viipekeelseid vanasõnu, idioome ja oskama suhelda erinevate kurtidega (sh noored ja eakad), tundma erinevate rühmade enamlevinud viipekeelseid väljendeid (sh noortesläng) jne.
HINDAMISVIIS	Hindamisele pääsevad õppurid, kes on osalenud vähemalt 70% kontakttundidest ning sooritanud kodused ülesanded. Juhul kui õppuri tervislik seisund ei võimalda tulla kohale, on võimalik õpetajaga kokkuleppel omandada materjal veebisuhtluse kaudu koduõppel. Eksami läbiviimisel viiakse eksamineeritav viipekeelsete kurtide gruppi (Eesti Kurtide Ühingu hoone, Tallinna Heleni Kool või mõni kurtide üritus). Ta peab suutma sealse vestlusega sammu pidada: mõistma viibeldud jutu põhisisu ning oskama ka omalt poolt vestlusele asjakohast infot juurde lisada. Veaks loetakse mh teemast möödaviiplemist, mis on tulenenud vestluse sisu mittetabamisest, samuti vastuolu viibete ja kehakeele vahel. Oluline on, et eksaminand saaks viipekeelses keskkonnas iseseisvalt hakkama.
KOOLITAJA(D)	Maret Õun, Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna viipekeele õppejõud ja Tallinna Heleni kooli viipekeele õpetaja.
LISA- INFORMATSIOON	Koolitusel kasutatakse hulgaliselt näitlikke vahendeid ning esitlustehnikat. Data abil näidatakse ekraanile õppevideoid viiplevate inimestega, samuti kasutatakse iseseisva töö tegemiseks videotehnikat. Osa õppetunde toimub klassiruumist väljaspool. Kursus toimub ratastooliga ligipääsetavas paigas. Samuti ollakse valmis arvestama õppurite võimalike erivajadustega.
ÕPPERUUMIDE, SISUSTUSE JA SEADMETE KIRJELDUS	Õpperuumid asuvad Eesti Puuetega Inimeste Koja majas aadressil Toompuiestee 10, Tallinn. Bussipeatus asub sisuliselt maja ees. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Koolitus toimub avaras saalis, kus on kahekohalised lauad toolidega. Vasakpoolne sein on rohkete akendega. Samuti on olemas piisav laevalgustus ning lektori juures kohtvalgustus. Ruumis on olemas WIFI ning vajalik esitlustehnika: dataprojektor, arvuti, muusikakeskus. Lektori tarbeks on olemas jalgadel tahvel. Suletava uksega kõrvalruumis asub söögituba, kus kursantidel on võimalik einestada. Nii saal, söögituba kui ka abiruumid on ligipääsetavad ratastooliga. Vajalikud ruumid, hooned, maa-alad, õpperuumid ja õpperuumide sisustus vastavad "Erakooliseaduses" §5 lg 5 p 7 esitatud nõuetele.
KOOLITUSLUBA
Õppekava kinnitatud	Juhataja: Kristi Kallaste Koolitaja: Maret Õun